Euroopa Punaste Piimatõugude aastakoosolek
Lisatud: 05.05.10

Euroopa Punaste Piimatõugude aastakoosolek toimus 28.-29.04 Taanis Vikinggeneticsi peakontoris Randersis. Osalejaid oli kaheksast liikmesmaast, kokku ~30 inimest (puudusid Läti ja Leedu esindused). Peale president Mats Erikssoni (Rootis) tervitust sai sõna Vikinggeneticsi juht Niels Bo, kes andis ülevaate firma tegevusest, juhtimisest, laienemisest, asutuse missioonist ja väärtustest. Peale seda sai iga liikmesmaa ~5 minuti jooksul võimaluse rääkida, mis on toimunud ja mis on tähtis, seoses punaste tõugude aretusega, omal maal. Liikmesriikide aruanded kuulatud sai tegeleda pisut praktilisema poolega ehk tutvuti suguselekteeritud sperma laboriga (8 aparaati, mis spermat selekteerivad) ja parimate punast tõugu pullidega (Bangkok, David, Facet jt.). Seejärel jätkus seminar praktilisemate ettekannetega. Esmalt tutvustas Vikinggeneticsi aretusspetsialist Jesper Kring ERDB kodulehte www.red-dairy.com ehk kuidas seda kasutada, mida sealt leida võib ning kuidas edasi areneda. Lepiti kokku, et kodulehele lisatakse ERDB aastakoosoleku materjalid. Päeva tõsisem ettekanne oli seekord genoomselektsioonist, mille esitas taas Jesper Kring. Taanlastel endil on juba päris suured kogemused sellel alal ja nii seletaski esineja genoomselektsiooni põhipunkte ja tõi praktilisi näiteid. Kui senini oleme harjunud pullide kohta infot saama läbi aretusväärtuste, ~5 aastat peale pullide sündi, siis genoomselektsiooni kasutamise kaudu saab juba sündinud pullikul geenide uurimise kaudu otsustada, kas temast võiks saada parandaja pull või mitte. Sellega saab kokku hoida aega ja valida parimaid pulle. See ei tähenda aga seda, et kõik, keda niimoodi testitakse oleksid kohe parimad. Kes saab parimaks, selle otsustab siiski hiljem tunnuse aretusväärtus. Näiteks Taani praktika põhjal 1200st valitud pullikust ~250-300 vasikat osteti, kellest 225 pääsesid testpullideks ning 30 valiti aretuseks, kellest vaid 1-5 osutuvad hiljem parimateks. Taoline testimine, läbi genoomselektsiooni, oleks liikmesmaade omavahelise koostöö üks võimalusi. Koostöö erinevaid variante arutletigi päeva viimase punktina. See, kuidas teha parimat koostööd, peaksid arutama iga maa farmerid. Ainult spermavahendamine see olla ei saa, kuna spermamüügist tahetakse teenida võimalikult palju. Mis oleks see, et tulevikus liikmesmaade vahel head koostööd teha? See jäigi koosolekul õhku ja iga maa saab selle üle järele mõelda. Ka Eesti farmeri mõtted võiksid selles osas liikuda ning ettepanekud aretusühistusse on teretulnud. Järgmine koosolek saab toimuma Soomes, ilmselt 2011 a algul juba ja see seotakse sealse näitusega.

Tagasi uudiste nimekirja