EPK esmaspoegijate välimiku hindamise kord
19.04.05

Eesti punast tõugu esmaspoegijate välimiku hindamise kord

ÜLDHINNE- 100-pallisel skaalal:

1. üldmulje 30 palli
2. udar 50 palli
3. jalad 20 palli

Üle 90 palli - suurepärane

85 – 89 väga hea

80 – 84 rõhutatult hea

75 – 79 hea

65 – 74 rahuldav

alla 65 halb

1. ÜLDMULJE

Suurepärase või väga hea välimikuga lehm on sügav ja lai, sügav ümbermõõdult südamepiirkonna ja roiete juurest, laia eesjalgade vahega, kumerate roiete ja pika kehaga. Halb lehm on madal, eesjalgade vahelt kitsas ja kellel ei ole pikki ja kindla vahega roideid. Vaadatakse kaela asetust, õlgmikku, turja, selga, laudjat, puusanukke, päraluunukke ja reisi. Kael olgu pikk ja elegantselt sulanud kokku õlgmikuga. Turi terav, selg sirge ja selgete piirjoontega. Laudjas lai ja lihaseline, vaagnavööde või ristluu piisava lihastikuga (lehma tagaosa tähtsuse tõttu). Reied pikad, peaksid andma tugevust kannanukkidele, seejuures ei tohi siseküljed olla liiga jõulised, sest siis jääb udarale vähem ruumi. Roiete pikkus, kumerus ja vahekaugus ei ole olulised mitte ainult keha võimsuse määramisel, vaid aitavad ka hinnata piimatüüpi. Nimetatud tunnustega lehm hinnatakse suurepäraseks või väga heaks.

2. UDAR

Arvestatakse udara kinnitust, asendit taga ja ees, kesksidet, näärmekudet, nisade paigutust ja kuju. Oluline on ka udaraveerandite ühtlikkus, ees- ja tagaudara tasakaal. Udarapooled peavad olema ühel tasapinnal ja udarapõhi kannanukkidest kõrgemal. Suurepärase tasakaalu, kinnituse, sideme, nisade paigutuse ja soovitava nisakujuga udar hinnatakse suurepäraseks või väga heaks. Ees nõrgalt kinnitunud udar, taga madal ja halvasti kinnitunud nõrk või vigastatud ligament, sügav või üldiselt tasakaalutu udar, vastuvõetamatu nisakuju hinnatakse halvaks. Keskmine udar on rõhutatult hea või hea.

3. JALAD

Lehma keha raskus peab jaotuma jalgadele pingeta. Külgvaates peab lehma jala vertikaalne joon kulgema reieliigesest, riivates kannavagu, sõra toetuspinna keskele. Tagantvaates võime püstjoone mõelda päraluunukist kannanuki kaudu alla sõra vahele. Kui see on sirge, on lehmal paralleelsed kannad, suunatuna otse ja tagasi. Jalad, mis on vastavuses nimetatud püstsirgetega, on kuivad ja vastupidavad ning kui sõrapiire on ühtlane, hinnatakse suurepäraseks või väga heaks. Äärmiselt otse- ja kõverkandsed, muhklikud, käsnjad ning kehvade sõrgadega jalad hinnatakse halvaks.

Kokkuvõte hea lehma kohta.

Pea ja eesosa- soovitakse tugeva eesosaga lehma, kes saaks süüa suuri söödakoguseid. Soovitud on terve, kõrgetoodanguline lehm. Tugev ristluu olgu kõrgem kui päraluu ja viimase nukid madalamal puusanukkidest. Lai laudjas puusaliigestega asugu keskel puusa- ja päraluunukkide vahel. Tupeava olgu püstloodis ja suletud, et nakkusoht oleks minimaalne. Luud olgu kuivad ja peened ning vajaliku hulga luuollusega. Udar olgu näärmekas, hästi kinnitunud ja tasakaalus. Udarapõhi peab asuma kannanukist ülalpool. Keskside olgu tugev, parema ja vasaku udarapoole vahel olgu selge vagu. Tagaudar olgu kõrgelt ja laialt kinnitunud, eesudar proportsionaalne pikkuse suhtes ja mitte ulatuma kaugemale puusanukkidest.

Piimatüüp 1 - halb ehk toores 5 – soovitud 9 – ülearenenud ehk väga kuiv

Piimatüüp on seotud toodanguga. Hindamisel arvestatakse keha formaati (õlgmik + seljajoon + ristluu), roiete pikkust ja kumerust, kaela pikkust ja üleminekut kehale, luustiku kuivust, keha nurgelisust või teravust (vaadatakse turjalt).

Kõrgus 1 – madal 9 – kõrge

Ristluu kõrgust mõõdetakse mõõtekepiga. Mõõdulindiga võetakse rinna ümbermõõt.

Keha sügavus 1 – väike 9 – suur

Hinnatakse silma järgi eeskeha mahtu, mille määravad roiete pikkus ja asend selgroo suhtes. Mida mahukam on rinnakorv, seda suurem on ainevahetuse potentsiaal.

Laudja sirgus 1 – tõusev 6 – soovitud 9 – luipu

Määratakse sõltumatult sabajuure ja ristluu asendist. Hinnatakse päraluunuki asendit puusanukki läbiva horisontaaltasapinna suhtes. Eelistatud on veidi langev ehk luipu laudjas, mis soodustab poegimist vastupidiselt tõusvale laudjale.

Laudja laius 1 – kitsas 9 – lai

Hinnatakse visuaalselt päraluunukkide vahekaugust. Mida avaram on laudjas, seda kergem poegimine ning eeldus pikema ja laiema udara kinnitumiseks.

Eesudara kinnitus 1 – nõrk 9 – tugev

Hinnatakse eesudara pikkust, laiust ja kehale ülemineku sujuvust. Kerge on hinnata lehma liikumisel – tugevalt kinnitunud udar (9 palli) püsib paigal, nõrgalt kinnitunud udar (1 pall) viskub külgedele.

Udarapõhja kõrgus 1 – madal 9 – kõrge

Hinnatakse visuaalselt udarapõhja asendit kannanukki läbiva rõhtjoone suhtes. Soovitavalt peaks udarapõhi asetsema kannanukkidest kõrgemal.

Tagaudara kõrgus 1 – madal 9 – kõrge

Hinnatakse häbeme ja udara kinnituskoha vahekaugust. Kasutatakse skaalat, kus

16 cm annab 9 punkti, iga järgnev 2 cm vähendab hinnet 1 punkti võrra, seega 1 punkti korral on vahekaugus 32 cm või enam.

Udara keskside 1 – nõrk 9 – tugev

Hinnatakse silma järgi udara pikivao sügavust tagumiste nisade kohalt. Soovitud on tugev udara keskside.

Nisade asetus 1 – ebaühtlane 9 – ühtlane

Hinnatakse esi- ja taganisade omavahelist asetust. Soovitav, kui tagantvaates taganisad katavad esinisasid ja soovimatu- esinisad on tagantvaates vabalt nähtavad.

Nisa pikkus 1 – lühike 5 – soovitav 9 – pikk

Erineva pikkusega esi- ja taganisade puhul hinnatakse keskmist. Kasutatakse skaalat, kus üle 8 cm pikk nisa hinnatakse 9 punktiga ja alla 2 cm pikk nisa 1 punktiga. Soovitud nisa pikkus on 5 cm.

Tagajalad (külgvaates) 1 – püsti 6 – soovitud 9 – saabel

Tagajalad külgvaates iseloomustavad jalgade kannanurka. Kui kannanurk sisuliselt puudub (võrdub 180º), siis on püstjalad (1 pall) ja kui kannanurk on liiga suur (120º) - saabeljalad (9 palli). Soovitud tagajalgade kannanurk on 150º.

Sõrad 1 – lame 5 – soovitud 9 – püstine

Sõra eesseina nurk maapinna suhtes on tavaliselt 45º (5 palli), kuid äärmustena teravnurgast (lame sõrg – 1 pall) püstsõrani (9 palli). Kui kahe sõra nurk on erinev, siis hinnatakse välisküljelt. Sõra pikkus ei tohi mõjutada hinnangut. Sõrapiirde vaatamist sõra pikkus oluliselt ei mõjuta. Mida paralleelsem on sõrapiire maaga, seda suurem on sõra nurk.

Sõrgats 1 – pehme 5 – soovitud 9 – püsti

Sõrgatsi telje nurk maapinna suhtes võib ulatuda teravnurgast sisuliselt täisnurgani. Kõige ohtlikum on nn karukäpp (1 pall), kui sõrakesed võivad puudutada maapinda. Püstine sõrgats on jalgadele ohtlik, kuna puudub vetruvus ja liigesed on ülekoormatud. Soovitud sõrgatsi hinne on 5 palli.

EESTI PUNAST TÕUGU LOOMADE VÄLIMIKU HINDAMINE

Kasutusel olevad vigade koodid ja nende lahti seletamine

Kood nr. Selgitus

1 nõrk lihastik

2 logeõlgsus

3 toores luustik

4 tõusev seljajoon

5 pehme selg

6 pehme lanne

7 kõrge sabajuur

8 nööritud rind

9 katusjas laudjas

10 ahenev laudjas

11 lühike laudjas

12 harkvarbsus esijalgadel

13 harkvarbsus tagajalgadel

14 O jalad

15 tagajalgade kitsas seis

16 kooskandsus

17 eetsine seis

18 taatsine seis

19 spastiline parees

20 karukäpp

21 lai sõravahe

22 udara raskus taga

23 udara raskus ees

24 udar masinlüpsiks sobimatu

25 ebaühtlased veerandid

26 udaraveerandid ei funktsioneeri

27 nisad ettepoole

28 koonilised nisad

29 peened nisad

30 jämedad nisad

31 baasiga nisad

32 lisanisad, mis segavad lüpsi

33 närvilisus

Tagasi