|
EPK aretusprogramm
19.04.05 EESTI PUNASE KARJA ARETUSPROGRAMM
1. Eesmärk
Eesmärk on majanduslikult tasuva ja kasutamissõbraliku tõu aretamine ja säilitamine.
2. Tegevuspiirkond
Tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik. Tegevusloa on andnud Tõuaretusinspektsioon ja tegevuse aluseks on aretusprogramm.
3. Populatsioon
01.01.2004 oli Eestimaal ~35 000 punast tõugu lehma, kes peavad olema identifitseeritud vastavalt alljärgnevale korrale (alus: loomatauditõrje seaduse § 11; PLAS § 17 lg.1). Enne kõrvamärgiga märgistamist aktsepteeritakse järgnevaid identifitseerimise variante:
1.1 sälkimine
1.2 fotografeerimine
1.3 numbriga varustatud kaelarihma kasutamine
1.4 emale viitav nimetahvel vasikaboksi kohal
1.5 värvijoonis vasikakaardil
1.6 erinevate vahenditega markeerimine (karvavärv, markerpliiats vms.)
1.7 väheste poegimiste korral ja väikestes karjades vasika asumine ema kõrval
1.8 poegimisosakonna olemasolu korral vasika asumine ema juures
1.9 res- ja transponderite kasutamine.
4. Aretuse eesmärk
4.1. Aretuse põhirõhk on piima- ja lihatoodangul.
4.2. Eesmärk on toota lehma kohta aastas 6000 kg piima valgusisaldusega 3,5 % ehk
210 kg piimavalku.
4.3. Täiskasvanud lehmade ristluu kõrgus peab olema vähemalt 140 cm ja
kehamass 600 kg.
4.4. Eksterjööri kuuluvad tugevad jalad ja tumedad sõrad.
4.5. Nõutav on hästilüpstav udar.
4.6. Soovitav värvus on punane, aktsepteeritakse erinevaid toone (helepunane, pruun,
mustjaspruun, punase-valgekirju), mitte aga musta-valgekirjut värvust.
5. Aretusmeetod
5.1. Aretusmeetodina kasutatakse reeglina puhasaretust. Sugulastõugudeks loetakse
taani punast ja angli tõugu.
5.2. Noorpullide saamiseks ja lehmapopulatsiooni piimatoodangu kiiremaks
tõstmiseks võib kasutada viitsi, rootsi punasekirjut, norra punast ja ääriri tõugu.
Nimetatud tõugu pullidele antakse eesti punase karja seemenduskood ja
kasutatakse nagu puhtatõulisi eesti punast tõugu pulle.
5.3. Vastavalt Aretusühistu Eesti Punane Kari volinike koosoleku otsusele võib
aretuses kasutada piiratud ulatuses üksikuid punasekirju holsteini tõugu pulle, kes
on hinnatud ja on oma hindamistulemustelt vastavuses eesti punase veisetõu ees-
märgiga. Aretuseks sobivaks tunnistatud punasekirju holsteini tõugu pullidele
antakse eesti punase veisetõu seemenduskood ja kasutatakse nagu puhtatõulisi
eesti punast tõugu pulle. Teistest holsteini tõugu pullidest saadud järglasi loetakse
ristanditeks ja tõuraamatusse ei kanta.
5.4. Ristamisel lihatõugu loomadega nuumloomade tootmise eesmärgil saadud
ristandloomi tõuraamatusse ei registreerita ja edasiseks aretustööks ei kasutata.
6. Aretusväärtuse kindlaksmääramine
6.1. Aretusväärtus määratakse jõudluskontrollialustel lehmadel kehtiva hindamis-
juhendi järgi Jõudluskontrolli Keskuse andmetöötlusele laekunud jõudluskontrolli
algandmete põhjal.
6.2. Pullide aretusväärtus määratakse Jõudluskontrolli Keskuses vastavalt kehtivale
juhendile.
7. Välimiku hindamine
Lehmade ja pullide välimik hinnatakse vastavalt vabariigis kehtivale hindamisjuhendile.
8. Programm aretuspullide saamiseks
8.1. Valitakse 60 parimat lehma (pulliema) suhtelise aretusväärtuse alusel.
8.2. Pulliema peab olema registreeritud tõuraamatusse.
8.3. Pulliema välimik peab olema lineaarselt hinnatud.
8.4. Pulliisadeks valitakse 2-3 parimat, tütarde jõudluse järgi hinnatud, aretussuunale
vastavat, kodumaal aretatud või imporditud pulli.
8.5. Aretusühistu ostab 20 pulliemadelt sündinud tervet, hästi arenenud ja laitmatu
välimikuga pullvasikat.
8.6. Aretusühistus kontrollitakse noorpulle individuaalselt, määratakse igakuiselt
ööpäevane massi-iive ja hinnatakse välimik komisjoni poolt.
8.7. Testseemendusteni peab nendest jõudma 10-15 noorpulli, kes on terved, laitmatu
välimikuga, vähemalt 1000 g ööpäevase massi-iibega ja kelle sperma vastab
kvaliteedinõuetele.
8.8. Lõpliku otsuse noorpulli sobivuse kohta teeb enne testseemendustele määramist
vastav komisjon.
9. Isasloomade kasutamine
9.1. Tõukarjades tohib kasutada ainult tõuraamatusse registreeritud pulle
(tõuraamatunumber on tegevusluba).
9.2. Seemenduspullide valik on oluline abinõu populatsiooni tõuomaduste
parandamiseks ja suunab aretustööd vajalikus suunas.
10. Tõukarjade hindamine
Tõukarjade hindamine toimub vastavalt kehtivale juhendile.
11. Näitused
Tõuloomade näituste korraldamine vabariigi, piirkondade ja maakondade tasandil peab jagama informatsiooni üldise aretustöö taseme kohta ja andma impullse edasiseks tegevuseks. Näitustel esinevad järgmised lehmade klassid ja antakse järgmised autasud:
11.1. Pulli tütarde rühm (I koht, II koht, III koht)
11.2. Esmaspoeginute rühm (I koht, II koht, III koht)
11.3. Noorte lehmade rühm II ja III laktatsioon (I koht, II koht, III koht)
11.4. Täiskasvanud lehmade rühm- alates IV laktatsioonist (I koht, II koht, III koht)
11.5. Tiined mullikad (I koht, II koht, III koht)
11.6. Mittetiined mullikad (I koht, II koht, III koht)
Tagasi |
