|
Lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine I
12.05.08 Lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine.
I Aretuslooma põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säilitamise kord.
1 Üldsätted
1.1.1 Lihajõudlust määratakse vastavalt „Põllumajandusloomade aretuse seadusele” (RT I 2007, 69, 423), Rahvusvahelise Jõudluskontrolli Komitee (ICAR) poolt kinnitatud reeglitele ning Euroopa Ühenduste Nõukogu määrustele ja otsustele: 77/504 tõuraamat, aretusorganisatsioonid, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemine; 2006/427 jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse hindamise läbiviimine; 87/238 aretuseks tunnustamine; 84/247 ja CD 371/29.05.2007 aretusühingute tunnustamine; 84/419 tõuraamatusse kandmine; 2005/379 põlvnemistunnistus.
1.2 Lihaveiste jõudluskontrollialuste loomade registreerimis- ja identifitseerimissüsteem peab sisaldama alljärgnevat informatsiooni:
1.2.1 loomade identifitseerimine, alus „Tõuraamatusse registreeritava looma identifitseerimine ja selle üle arvestuse pidamise kord“
1.2.2 sünniaeg
1.2.3 tõug
1.2.4 vanemate informatsioon ( põlvnemine ja identifitseerimine )
1.2.5 sugu
1.2.6 vasika tüüp (üksik, mitmik, embrüosiirdamisest saadud loom (ET))
1.2.7 farmi informatsioon, kus loom sündis (omaniku kood jõudluskontrollis)
1.3 Jõudluskontrolli teostatakse B – meetodil, mis tähendab, et käesolevas metoodikas nimetatud andmete kogumise ja edastamise eest vastutab loomaomanik või tema poolt volitatud isik.
1.4 Jõudluskontrollile on kehtestatud miinimumnõuded ( selgitus p. 4.15 )
1.5 Ühe karja kõik loomad, keda peetakse lihatootmise eesmärgil peavad olema jõudluskontrollis.
1.6 Jõudluskontrolli läbiviijaks on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (edaspidi ETKÜ)
1.7 Jõudluskontrolli alaste andmete töötlejaks on Jõudluskontrolli Keskus (edaspidi JKK).
2 Jõudluskontrolli mõiste ja eesmärk
2.1 Lihaveiste jõudluskontroll on lihatõugu veiste jõudlus- ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks ning majandamisotsuste tegemiseks. Jõudlusandmete kogumise, töötlemise, säilitamise ja hindamise statistiliste meetodite väljatöötamise ja saadud tulemuste avaldamise eest vastutab ETKÜ. (alus PLAS §19 lg.2)
2.2 Lihaveiste jõudluskontrolli eesmärgiks on välja selgitada veiseliha tootmise eesmärgil kasvatatavate lihaveiste jõudlus, parandades seeläbi lihaveise karjade kvaliteeti ja tootmisest saadavat tulu.
2.3 Jõudlusandmeid kogutakse, töödeldakse, analüüsitakse ning saadud andmeid väljastatakse ja kasutatakse loomaomaniku ja JKK vahelise lepingu kohaselt.
2.4 JKK ja ETKÜ vahel sõlmitakse leping vajalike tegevuste kohta.
3 Jõudlusandmete koguja (alus PLAS §20)
3.1 Jõudlusandmete kogujaks nimetatakse loomapidajat või tema poolt volitatud isikut (volitatud isik on isik, kellega loomapidaja on sõlminud sellekohase lepingu), kes kogub ja registreerib loomapidaja lihaveiste jõudlusandmeid ja edastab need JKK-sse käesolevale korrale vastavalt.
3.2 Loomapidaja või tema poolt volitatud isik võib töötada jõudlusandmete kogujana, kui ta on läbinud ETKÜ poolt korraldatud jõudlusandmete kogumise koolituse, mille kohta ETKÜ on talle väljastanud jõudlusandmete koguja tunnistuse. Aluseks on “lihaveiste jõudlusandmete koguja tunnistuse väljastamise kord”.
4 Jõudluskontrolli teostamine
4.1 Lihaveiste jõudluskontrolli võivad teha kõik loomapidajad, kes kasvatavad lihatõugu loomi kas aretusloomadeks ja/või veiseliha tootmiseks.
4.2 Jõudluskontrolli all olevas karjas kogutakse andmeid kõikide karjasolevate lehmade, lehmikute, pullide ja pullikute kohta, vastavalt kehtestatud korrale. Andmed koondatakse lihaveiste elektroonilisse programmi „LIISU“.
4.3 Jõudlus- ja põlvnemisandmete pidamise ja olemasolu tõestuseks peab jõudlusandmete koguja pidama algarvestust kas elektrooniliselt või paberkandjal.
4.4 Kõikide loomade algarvestuse aluseks on sünniregister (registreeritakse kõik sündinud vasikad kronoloogilises järjekorras) ja seemendusregister. Programmi „LIISU“ mittekasutaja peab pidama lisaks „Lihaveiste jõudluskontrolli raamatut“.
4.5 Emasloomal registreeritakse iga poegimise kohta: kuupäev, poegimise kulg, vasika sugu, registrinumber ja sünnimass. Vajadusel märge vasika väärarendi kohta
4.6 Sündinud vasika isa määratakse sobiva seemenduse või paarituse järgi ning vasika tõuks loetakse isa tõug. Sobiva seemenduse puudumisel või mitme sobiva seemenduse olemasolu korral jääb loom andmebaasis isata ning isa määramine toimub geneetilise ekspertiisi või ETKÜ arestusspetsialisti poolt tõestatud informatsiooni kaudu.
4.7 Registreeritud peavad olema kõik seemendus- või paaritusajad ning kasutatud pullide nimed ja tõuraamatu numbrid, nende puudumisel pulli registreerimisnumber. Aluseks „Emaslooma seemendusandmete registreerimise kord“.
4.8 Lehmade ning lehmikute seemendamise andmed esitatakse JKK andmebaasi kas elektrooniliselt või ETKÜ kaudu. Paaritused esitab jõudlusandmete koguja vastava vormiga JKK-sse või programmi „Liisu“.
4.9 Loomade ostu-müügi korral registreeritakse registreerimisnumber, kuupäev, ostja-müüja andmed.
4.10 Importloomade põlvnemine saadakse aretusühistu poolt esitatavatelt põlvnemistunnistustelt.
4.11 Põlvnemisandmetesse tõu ja vanemate andmete lisamine on võimalik vaid aretusühistu spetsialisti poolt kinnitatud dokumendi alusel ja muutmine looma immunogeetilise uuringu tulemuste alusel.
4.12 Nende veiste andmed, kes ostetakse karjadest, kus jõudluskontrolli ei tehta ja uute jõudluskontrolli alustavate omanike veiste andmed võetakse põllumajandusloomade registrist. Loomade põlvnemisandmeid korrigeeritakse või tunnistatakse kehtetuks vaid aretusühistu poolt kehtestatud korras.
4.13 Kaalumised teostatakse taadeldud kaaluga 1 kg täpsusega või mõõdetakse mõõdulindiga 1 cm täpsusega. Mõõdulindiga mõõtmisel edastatakse andmebaasi cm.
4.14 Veise karjast väljaminek:
4.14.1 registreeritakse väljamineku kuupäev ja põhjus
4.14.2 noorloomadel lisaks kehamass või lihakeha ja SEUROP klassifikatsioon (v.a. noorlooma surm).
4.14.3 omaniku vahetuse korral väljamineku kuupäev, põhjus ja uue omaniku andmed
4.14.4 Sündmused edastada JKK-sse 3 kuu jooksul peale sündmuse toimumist.
4.15 Jõudluskontrolli miinimumnõuded:
4.15.1 Lisaks p. 1.2 toodud andmetele on kohustus koguda järgmised lisaandmed:
4.15.1.1. sünnimass (kaalutuna või mõõdetuna 48 t jooksul peale sündimist)
4.15.1.2. elusmass väljaminekul või lihakeha mass ja SEUROP klassifikatsioon (lihakus, rasvasus, kategooria ) selleks tunnustatud lihatööstustest (edastada JKK-sse 3 kuu jooksul peale sündmuse toimumist).
4.15.2 Loomaomanik võib lisaks koguda loomade masside andmed mistahes ajahetkel oma karja seisu fikseerimiseks ning andmed sisestatakse JKK andmebaasi.
4.15.3. JKK arvutatab massi-iibe: sünd ... väljaminek
4.15.4 200p või 365p massi olemasolul arvutab JKK korrigeeritud 200p ja 365p. massi ning ööpäevase massi-iibe sünd ... 200p; 200p ... 365p või sünd ... 365p
5 Toodangu arvutamine
5.1 Jõudluskontrolli kontrollaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
5.2 Kasutusel on järgmised näitajad: korrigeeritud 200 päeva mass, korrigeeritud 365 päeva mass, keskmine ööpäevane massi-iive grammides.
5.2.1 Mass korrigeerituna vanusele 200 päeva.
Kasutatav arvutusmeetod on järgmine:
K 200 = ((kehamass kaalumise hetkel–tegelik sünnimass) / vanus kaalumise hetkel)* 200 + tegelik sünnimass.
Valem:
K200 = ((WG-BW)/ AW ) x 200 + BW
AW – vanus kaalumise hetkel (päevades)
WG – kehamass kaalumise hetkel (kilogrammides)
BW – tegelik sünnimass (kilogrammides)
5.2.2 Mass korrigeerituna vanusele 365 päeva.
5.2.3.1 Kui veisel on korrigeeritud 200 päeva mass määratud, on arvutusmeetod järgmine:
K365 = ((kehamass kaalumise hetkel – K200) + 165 / (vanus kaalumise hetkel – 200)) + K200
Valem:
K 365 = ((WG – K 200) x 165/ (AW – 200)) + K 200
WG – kehamass kaalumise hetkel (kilogrammides)
AW – vanus kaalumise hetkel (päevades)
5.2.3.2 Kui veisel puudub korrigeeritud 200 päeva mass, on arvutusmeetod järgmine:
K365* = ( (kehamass kaalumise hetkel – sünnimass) / vanus kaalumise hetkel) x 365 + sünnimass
Valem:
K 365* = ((WG – BW)/ AW) x 365 + BW
WG – kehamass kaalumise hetkel (kilogrammides)
BW – sünnimass (kilogrammides)
AW – vanus kaalumise hetkel (päevades)
5.2.4 Keskmine ööpäevane massi-iive.
Kasutatav arvutusmeetod on järgmine:
Keskmine ööpäevane massi-iive = (elusmass perioodi lõpul - elusmass perioodi algul) x 1000 / vanus perioodi lõpul - vanus perioodi algul
Valem:
Keskmine ööpäevane massi-iive = (FW – SW) *1000/(AF – AS)
AS – vanus perioodi algul (päevades)
AF – vanus perioodi lõpul (päevades)
SW – elusmass perioodi algul (päevades)
FW – elusmass perioodi lõpul (päevades)
6 Jõudluskontrolli lõpetamine
6.1 Jõudluskontrolli lõpetab loomaomanik oma kirjaliku avalduse alusel
6.2 ETKÜ võib teha JKK-le ettepaneku jõudluskontrolli lõpetamise kohta, kui loomaomanik on eiranud käesolevas korras kehtestatud nõudeid.
6.3 Jõudluskontrolli võib lõpetada JKK, kui tekivad loomaomaniku ja JKK vahel sõlmitud lepingust tulnevad probleemid. JKK peab oma ettekirjutistest teavitama ETKÜ-d.
7 Kontroll ja järelvalve
7.1 Vajalikud andmete õigsuse kontrolli protseduurid teostatakse JKKs andmete töötlemise käigus ning vigade esinemisel väljastatakse veateated või võetakse JKK töötaja poolt ühendust jõudlusandmete kogujaga. Vigaseid andmeid andmebaasi ei kanta.
7.2 Karjades, kus teostatakse jõudluskontrolli, jälgib ETKÜ töötaja käesolevast korrast tulenevate nõuete täitmist, mille kohta koostab ETKÜ töötaja vastava ankeedi jõudluskontrolli olukorra kirjeldamiseks. Ankeedile kirjutavad alla nii kontrolli teostanud ETKÜ töötaja, kui ka loomaomanik või tema volitatud isik.
8 Andmete säilitamine
8.1 Jõudlusandmete koguja poolt JKKle esitatud vorme ( vt. Lisa ) säilitatakse viis aastat.
8.2 Aretusühingu poolt kinnitatud looma põlvnemisandmete muutmise ja immunogeetilise uuringu dokumente säilitatakse kümme aastat.
II Andmed laboratooriumi kohta, kus tehakse jõudluse määramiseks vajalikke analüüse.
Lihaveiste jõudlusandmete analüüsiks puudub laboratooriumi vajadus. Vajalike tegevuste kava on kokku lepitud JKK ja ETKÜ vahelise lepinguga.
III Aretuslooma jõudlusandmete ja nende hindamistulemuste avaldamise kord.
9 Andmete avaldamine
9.1 Jõudlusandmete avalikustamisel lähtutakse isikuandmete kaitse seadusest ning loomapidaja ja JKK vahelisest lepingust.
9.2 Jõudlusandmed võib avaldada “Eesti jõudluskontrolli aastaraamatus” ning JKK kodulehel www.jkkeskus.ee
9.3 Jõudlusandmete avaldamisel lähtutakse ETKÜ ja JKK vahelisest lepingust.
Kinnitatud ETKÜ nõukogus: 05.12.07
Kinnitatud VTA otsusega nr. 45 15.02.08
Tagasi |
