|
EHF aretusprogramm
19.04.05 I ARETUSE EESMÄRK
Kõik aretuseks kasutatavad loomad peavad olema identifitseeritud vastavalt alljärgnevale korrale (alus: loomatauditõrje seadus § 11; PLAS § 17 lg.1). Enne kõrvamärgiga märgistamist aktsepteeritakse järgnevaid identifitseerimise variante:
1.1 sälkimine
1.2 fotografeerimine
1.3 numbriga varustatud kaelarihma kasutamine
1.4 emale viitav nimetahvel vasikaboksi kohal
1.5 värvijoonis vasikakaardil
1.6 erinevate vahenditega markeerimine (karvavärv, markerpliiats vms.)
1.7 väheste poegimiste korral ja väikestes karjades vasika asumine ema kõrval
1.8 poegimisosakonna olemasolu korral vasika asumine ema juures
1.9 res- ja transponderite kasutamine.
Eesti holsteini tõugu veiste aretuse eesmärk on lähiaastail parandada holsteini tõu parimate aretusloomade kasutamisega siinse karja majanduslikult kasulikke omadusi: piimajõudlust, eelkõige suurendada piima rasva- ja valgusisaldust, suurt kasvu, head viljakust, sujuvat laktatsioonikõverat.
Kõrge aretusväärtusega suguloomade kasutamisega parandada udara- ja lüpsiomadusi: eesudara kinnitust, udara pikkust ja kõrgust, keskside tugevust, nisade asetust ja veerandite ühtlikkust. Aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade tugevusel, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel.
Eesti holsteini tõug on piimatõug. Loomad peavad tüübilt vastama maailmas aretatavatele holsteini tõugu loomadele. Loomad peavad olema hästi väljendunud piimatüübiga, suured, mahuka ja sügava kerega, tugeva, kuid kerge luustikuga, suhteliselt kuiva lihastikuga. Nahk on õhuke, karvkate lühike ja sile. Kael läheb sujuvalt turjale, seljajoon sirge. Selg ja lanne tugev, laudjas lai, suhteliselt sirge, kerge pea, laiad, avatud, tahapoole kaldu roided, mahuka kere nurgelisus (tagakeha sügavus) on märgatav. Eesmärk on saada holsteini tõugu lehmad, kelle
· vasika sünnimass lv 40-50 kg
pv 45-55 kg
· lehmiku ööpäevane massi-iive 650-750 g
· lehmiku tiinestumisvanus kuudes 16-18
· lehmiku esmasseemneduse kehamass 390-420 kg
· esmaspoegimise vanus kuudes 25-27
· kehamass esmaspoegimisel 530-560 kg
· noorlehma kõrgus (ristluu) poegimisel 142-144 cm
· täiskasvanud lehma kehamass 650-750 kg
· täiskasvanud lehma kõrgus (ristluu) 145-150 cm
· piimatoodang laktatsioonis (305 päeva) 8000-10000 kg
· rasvasisaldus piimas 3,9-4,4 %
· valgusisaldus piimas 3,3-3,4 %
· piimarasva ja –valgu summa laktatsioonis 570-700 kg
· laktatsioonikõvera indeks 65-75
Eesti tingimustes on veiste põhisöödaks rohusöödad (karjamaarohi, rohusilo ja hein). Suure piimatoodangu saamiseks on väga oluline looma võime süüa suures koguses sööta ja väärindada see piimaks, säilitades samal ajal hea tervise ja vastupidavuse keskkonna tingimustele. Üheks eelduseks, lisaks pärlikele omadustele, on looma suurus. Suur loom suudab süüa rohkem, eelkõige mahukamaid rohusöötasid.
Eesti holsteini tõugu lehmade osakaal ulatub 75%-ni lehmade üldarvust Eestis. Jõudluskontrolli all on 90 % lehmadest, so 75 tuhat lehma. Aretuskarjades asub 50% kontrollialustest lehmadest (37 tuhat lehma). Paljudes neist karjadest tehakse aktiivset aretustööd. Nende karjade baasil toimub noorpullide testimine. Testimiseks tehakse 700-800 esmakordset seemendust noorpulli kohta, eelistades I laktatsiooni lüpsvaid noori lehmi. Testseemendused noorpulli spermaga viiakse läbi maksimaalselt kahe kalendrikuu jooksul. Pulliemad valitakse 4-5 parimast aretuskarjast, ca 150 lehma. Neis karjades kasutatakse individuaalset paaridevalikut. Neil karjadel on ainuõigus müüa teistesse karjadesse tõunoorpulle. Tõunoorkarja müüvad tootmiskarjadele ka ülejäänud aretuskarjad. Tootmiskarjades kasutatakse ainult hinnatud positiivse aretusväärtusega pulle, tõuveiseid teistesse karjadesse neist ei müüda.
II. Aretusprogramm.
1.1. Pulliisade ja –emade valiku põhinõuded.
1.1.1. Pulliisade valikul on lähtutud maailma parimate pullide sperma sisseostmisest Eestisse. Pulliisadeks valitakse kas USA, Kanada, Hollandi või Saksamaa päritoluga 3-4 liiderpulli, kelle positsioon Interbulli (Rahvusvaheline Jõudluskontrolli Komitee (ICAR) juurde kuuluv rahvusvaheline organisatsioon pullide hindamismetoodikate koordineerimiseks ja liikmesmaade aretuspullide hindamiseks) edetabelis oleks esimese saja pulli hulgas või aretusväärtuse (SPAV) Eesti skaalal vähemalt Eesmärgiks on suurema aretusedu saavutamiseks kasutada parimat. Pulliisadeks valitud pullidelt ostetakse ca 150 tunnustatud pulliema seemendamiseks vajalik sperma. Pulliemade seemendamine toimub individuaalse paaridevaliku põhimõttel. Pulliisade valiku peamised kriteeriumid:
a) peab olema suure rahvusvahelise tuntusega
b) peab paiknema Interbulli edetabelis esimese saja pulli hulgas või aretusväärtuse Eesti skaalal vähemalt 130
c) järglaste välimiku üldhinnang ja lineaarne hindamine üksiktunnuste osas peab olema positiivne
d) järglased on silmapaistvad ka funktsionaalsete tunnuste (eluiga- ja kasutamiskestvust mõjutavad näitajad) poolest
e) ema peab olema suure jõudlusvõimega, väga hea udara- ning lüpsiomadustega soovitavale tüübile vastav lehm
f) peab olema “geneetiliselt uus”, mis võimaldaks kiiremat aretusedu, eeldades, et nooremad pullid püsivad kauem tipus
1.1.2. Pulliemadeks valitakse ca 4-5 suuretoodangulisest hea geneetikaga aretuskarjast ca 150 väljapaistvat lehma, neist kuni 20% peaks olema I laktatsiooni lüpsvad noorlehmad. Need lehmad valitakse kahe esimese kontrollpäeva toodangu alusel, kusjuures päevalüps peab neil kontrollpäevadel olema vähemalt 35 kg piima, piimarasva sisaldus 3,8% ja valgusisaldus 3,0%. Noorlehma põlvnemisindeks (PI) vähemalt 120. Oluline on pulliema tüüp ja välimik. Pulliemade välimik peab olema lineaarselt hinnatud aretusorganisatsiooni eksperdi poolt. Välimiku üldhinde minimaalnõue on vähemalt 83 palli ning udara minimaalnõue samuti 83 palli.
Laktatsiooni lõpetanud pulliemale kehtivad järgmised nõuded:
1) Toodang:
I laktatsioon kuni 305 päeva 8000-4,20-3,20-590
II laktatsioon kuni 305 päeva 10000-4,00-3,20-630
III laktatsioon ja vanemad 11000-4,00-3,20-688
2) Sõltuvalt piima rasva- ja valgusisaldusest võib toodang laktatsioonis olla vastavalt väiksem või suurem, kuid piima rasva ja valgu summa minimaalnõue peab olema täidetud.
3) Pulliema isa ja emaisa peavad olema kõrge aretusväärtusega, kusjuures eelistatakse pulliemasid, kelle isa-ja emapoolne vanaisa on rahvusvaheliselt tuntud pullid.
4) Pulliemamiinimunaretusväärtuse (SPAV) nõue vähemalt 120.
5) Kõik pulliemad peavad olema välimikult ja lineaarsete üksiktunnuste poolest hinnatud, kusjuures kehtivad samad miinimumnõuded, mis I laktatsiooni lüpsvatel lehmadel.lehmad peavad tüübilt vastama programmis püstitatud aretuse eesmärgile.
6) Ristluu kõrgus pulliemadel vähemalt 145 cm
1.2. Embrüosiirdamise ja nukleusprogramm.
Progammi eesmärgiks on seemendusjaama komplekteerimine igal aastal 25-30 noorpulliga, kes on saadud maailma parima geneetilise materjali kasutamise tulemusena. Noorpullide põlvnemisindeks PI SPAV, hinnatuna Eesti baasil, peab olema vähemalt 125.
Programmis kasutatakse Euroopast ja Põhja-Ameerikast imporditud embrüoid, eesti holsteini populatsioonist valitud doonoreid, keda seemendatakse maailma tipp-pullide spermaga ja individuaalse paaridevaliku teel saadud noorpulle.
Testimisele minevatelt noorpullidelt varutakse 12-15 kuu vanuses ca 1000 spermadoosi. Testseemendused tehakse kõigis aretuskarjades, ca 800 esmakordset seemendust kahe kalendrikuu jooksul. Testpullide spermaga kuuluvad seemendamisele kõik I laktatsiooni noorlehmad. Puudujääv osa kaetakse II lakratsiooni lüpsvate lehmadega.
1.3. Embrüoprogramm
Programmis nähakse ette osta igal aastal USA-st või Euroopast 50 holsteini tõugu embrüot. Ostetavaile embrüotele on kehtestatud nõuded:
1.3.1. Isa TOP-100 paremusjärjestuses olev pull. TPI mitte vähem kui 1400, piima ja valgusisalduse aretusväärtus (PTAP) positiivne /valgul vähemalt neutraalne/, tüübi aretusväärtus (PTAP) positiivne (+0,8 ja rohkem). Pulliisa peab olema maailmas laialt kasutatav, suure aretusperspektiiviga ja geneetiliselt uus.
1.3.2. Ema – maailmas tuntud pulliisadest ja tunnustatud lehmaperekondadest põlvnevad noored lehmad. Aretusväärtus (CTPI) mitte väiksem kui 1200. Emapoolses põlvnemises piima valgusisaldus mitte alla 3,2%, rasvasisaldus mitte alla 3,7%. 305 päeva toodang laktatsioonis peab olema üle 10000 kg.
1.3.3. 50 embruosiirdest sünnib ca 20 elusat vasikat, neist pooled (10) pullid. Noorpullikasvandusse üleskasvatamiseks läheb neist ca 8-9. Testimisele 12-15 kuu vanuselt läheb 7-8 noorpulli. Lehmvasikaid sünnib samuti 10. Neist vähemalt 7-8 kasutatakse 11-12 kuu vanuses embrüodoonorina. Seemendatakse neid 2-4 USA, Kanada ja Euroopa liiderpullide spermaga. Lehmmullikad tiinestatakse 15-16 kuu vanuses. Edaspidi kasutatakse neid lehmi ET-doonorlehmadena ja pulliemadena.
1.3.4. I laktatsiooni lüpsvate noorlehmade põlvnemisindeks (PI) peab olema minimaalselt 120. Kahe esimese kontrollperioodi keskmine päevalüps mitte vähem kui 30 kg, keskmine rasvasisaldus piimas 3,8% ja valgusisaldus 2,9%. Välimiku hinne minimaalselt 80 palli ja udarahinne 41 palli. Noorlehmad peavad tüübilt vastama aretuse eesmärgile.
2. Kontrollpullide testimise kord ja maht.
Vajalikud noorpullid sünnivad 4-5 valitud tippkarjas. Sündinud pullvasikad tuuakse hiljemlt kahe kuu vanuselt üleskasvatamiseks eraldi farmi. Vasikaid uuritakse enne äretoomist vastavalt noorpullikasvanduse ja seemendusjaama veterinaarestele nõuetele, eriti viirushaiguste suhtes. Pullvasikate üleskasvatamise farmi veterinaar-zootehnilised tingimused peavad vastama seemendusjaamadele kehtestatud nõuetele. Esimesel eluaastal hinnatakase noorpullide arengut ja kasvukiirust. Nende näitajate alusel toimub ka praakimine. Spermat hakatakse varuma 11-12 kuu vanuselt. Hilisem noorpullide praakimine tehakse sperma kvaliteedi alusel.
Kontrollpullidelt varutakse 2-4 kuu jooksul 1000 doosi spermat. Testseemendused tehakse proportsionaalselt lehmade arvule kõigis aretuskarjades. Kõik aretuskarjad on kohustatud läbi viima noorte aretuspullide testimise ja sündinud lehmvasikad üles kasvatama ning pidama vähemalt I laktatsiooni lõpetamiseni.
Testseemendused moodustavad 20-25% seemendatavate lehmade arvust. Testpullide spermaga seemendatakse kõik I laktatsiooni lüpsvad lehmad, puudujääv osa kaetakse II laktatsiooni lüpsvate lehmadega.
Testseemendused ühe testpulli spermaga tehakse kuni kahe kalendrikuu jooksul kõigis aretuskarjades. Iga testpulliga tehakse ±800 esmakordset seemendust. Pullitütarde hindamine toimub BLUP meetodi kontrollpäeva mudeliga. Esialgse hinnangu saavad pullid, kellel on vähemalt kolmest hindamisalusest karjast 20 tütre kolme esimese kontrollpäeva andmed.
Usaldusväärsem hinnang antakse pullile, kelle on 20 tütart vähemalt kolmes karjas läbinud 8 esimest kontrollpäeva (ca 240 päeva laktatsiooni algusest). Välimik peab olema lineaarselt hinnatud vähemalt 60 % tütardest.
3. Imporditava tõumaterjali kasutamise ulatus ja selle kvaliteet. Eesmärgiks on importsperma kasutamist suurendada 20-25%-ni kogu seemenduste arvust. Imporditakse üldjuhul:
1) noorte testpullide spermat, mida kasutatakse paralleelseks hindamiseks kahes erinevas riigis, kusjuures noorpullide põlvnemisindeks peab olema vähemalt 130
2) hinnatud pullide spermat aretuskarjadele,mida imporditakse vastavalt loomaomanike poolt esitatud tellimustele. Aretsuväärtus Eesti skaalal peab olema soovitavalt mitte madalam kui 130
3) maailma tipp-pullide spermat, mida imporditakse pulliemade seemendamiseks vastavalt aretusprogrammile.
4. Selektsiooni intensiivsus ja nõuded seemendusvõrgus kasutatavatele pullidele. Selektsiooni intensiivsuse tagamiseks on oluline, et oleks kavaliteetne ja pidev noorpullide kontingent, mis võimaldaks aastas 2-3 uue arvestatava hinnatud pulli väljaselekteerimist. Tähtsaimaks valiku kriteeriumiks on BLUP Kontrollpäeva mudeli alusel piimajõudluse aretusväärtuse SPAV hinne, mille minimaalne soovitav nõue oleks 115. Vähem oluliseks ei saa pidada välimiku üldtunnuseid ja nende aretusväärtusi. Eestit külastanud välisekspertide arvates on just viimane väga oluline Eesti karja vastupidavuse suurendamiseks. Täiendavateks valiku tunnusteks on somaatiliste rakkude arvu aretusväärtus ning pulli järglaste sünnikergus ja pullitütarde poegimiskergus ning lüpsikiirus. Piimatoodangu aretusväärtuse nõuet võib alandada juhul, kui mõne teise funktsionaalse tunnuse aretusväärtus on ülihea, s.o üle 120. Pidevast müügipakkumisest peaks olema võimalik farmeril valida kuni 10 Eestis hinnatud pulli hulgast oma karjale sobivaim aretuspull. Lisaks oleks kättesaadav ka importsperma ning ülevaade importaretusmaterjali ostuvõimalustest. Igal aastal valitakse hindamise lõpetanud pullide hulgast aretuspullideks kuni 5%.
Aretusprogramm heaks kiidetud ETKÜ nõukogu koosolekul 15.04.2003 Tagasi |
