|
Aretuslooma põlvnemise registreerimise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord
12.05.08 Aretuslooma põlvnemise registreerimise ning põlvnemise õigsuse kontrollimise kord.
Põlvnemisandmete registreerimise kord..
1. Loomaomanik või selleks volitatud isik registreerib karja sündmused jooksvalt ettenähtud vormidel.
2. Kunstliku seemenduse andmed esitab seemendaja aretusühistule seemenduste sisestusvormiga, kust seemendusandmete sisestaja sisestab need Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasi.
3. Aretusühistu aretusspetsialistil on õigus parandada loomade andmeid, kui need on mingil põhjusel valed. Seda saab teha ainult algdokumentide (seemenduspäevik või –tunnistus) alusel.
4. Kui looma põlvnemine on geneetiliselt uuritud ja põlvnemisandmeid on vaja parandada, siis saab seda teha vaid Geneetika labori vastuse alusel (märge tehakse põlvnemistunnistusele).
5. Loomaomanik esitab loomade põlvnemisandmete kohta alljärgneva info Jõudluskontrolli Keskusele, kes registreerib sündmused andmebaasis:
- Looma poegimine (kuu; kuupäev; aasta; vasika sugu; number)
- Vabapaaritus (kuupäev; kuu; aasta; pulli tõuraamatu number või selle puudumisel EST&EE number), esitab vabapaarituse lehe
6. Loomaomanik teavitab Jõudluskontrolli Keskust karjas toimunud vabapaaritustest vastavalt kehtivale korrale.
7. Käest/vabapaarituste kohta, mis on teostatud tõuraamatusse kantud pulliga, peab loomaomanik eraldi registreid. Register peab sisaldama järgmisi andmeid (nõuded lisas):
7.1 Käestpaaritus
- käestpaarituse teostamise aeg
- ära peab märkima, kas käestpaaritus toimus lehmal või mullikal
- looma registreerimisnumber, keda paaritati
- pulli nimi ja tõuraamatunumber, kellega käestpaaritus teostati
7.1.1 Käestpaarituste kohta edastatakse andmed laudalehega Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasi (v.a. lihaveised)
7.2 Vabapaaritus
- Looma registreerimisnumber (numbrid), kes on vabapaaritusgrupis
- Ära peab märkima, kas vabapaaritus toimus lehmal või mullikal
- Pulli karjapaneku algus
- Pulli karjapaneku lõpp
- Pulli nimi ja tõuraamatunumber
7.2.1 andmed edastatakse Jõudluskontrolli Keskusele vabapaarituste vormidel (nr. 17 ja 29)
Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimise kord.
1. Aretuslooma turustamise puhul tuleb üle anda aretuslooma põlvnemistunnistus (EL komisjoni otsus 17.05.2005). Aretusühistu väljastab põlvnemistunnistuse vastavalt loomaomaniku taotlusele.
2. Põlvnemisandmete õigsust kontrollib aretusspetsialist:
a) põlvnemistunnistuse väljastamisel
b) loomade võtmisel tõuraamatusse
3. Kontroll seisneb algdokumentide ja JKK andmebaasi võrdlemises. Kui põlvnemisandmed on vastavuses algdokumentide ja JKK andmebaasiga:
a) väljastatakse põlvnemistunnistus
b) võetakse loom tõuraamatusse
4. Põlvnemisandmete õigsuses kahtlemise korral tuleb teha geneetiline ekspertiis EPMÜ laboris. Andmete ebaõigeks osutumise korral kannab ekspertiisikulud loomaomanik (PLAS § 34 lg.5). Laborist saadud vastuse alusel tehakse vastavad parandused alg- ja tõuraamatu dokumentidesse ja viiakse parandused ka JKK andmebaasi.
5. Sugupullide põlvnemise õigsuse uurimine geneetilise ekspertiisiga on kohustuslik enne tõuraamatusse märkimist või sugupulli müügi korral.
6. Geneetilist ekspertiisi saab teostada noorloomale alates 2 kuu vanusest.
7. Sugupulli geneetilise ekspertiisi teostamise eest vastutab loomaomanik.
8. Andmete lahknemisel tehakse vajadusel vastavad parandused eelpool loetletud andmebaasides.
9. Aretusühistu uurib igal aastal geneetiliselt tõuraamatusse märgitud loomadest vähemalt 1%. Uuritavate loomade valik on juhuslik, mis tähendab, et ei ole teada uuritava looma ega tema omaniku kohta andmeid. Teada on vaid looma registrimärk (PLAS § 24 lg 3).
10. Õigete põlvnemisandmete saamiseks on vajalik täita identifitseerimise nõudeid vastavalt aretusprogrammile (ETKÜ lisa aretusprogrammile, PLAS § 17 lg 1)
Tunnustatud VTA otsusega nr. 19 18.01.08
Tagasi |
